Tartu Maratoni peakorraldaja Indrek Kelk annab täna pea igale Eesti meediakanalile intervjuu, mille kurva sõnumi peavad alla neelama kõik nii maratonile registreerunud suusahuvilised, Otepää piirkonna majutus- jt ettevõtjad, ürituse toetajad jt.
Kuulsin täna kella 13:00st Vikerraadiole antud intervjuud, kus tõdeti, et maratoni ei anna ilmastikuolude tõttu korraldada, ega ka asupaika ning kuupäeva muuta. Küsimusele, mis saab osalustasudest, ütles Kelk, et seda pole veel otsustatud.
Kui 1996. aasta välja arvata, siis taasiseseisvumise ajaloos on Tartu Maraton ära jäänud iga 4. aasta tagant. Selle seaduspärasuse järgi oli järgmine kord 2012. Õnneks maraton toimus nii 2012, kui ka 2013 tuli viimasel hetkel lumi maha ja üritus sai toimuda. Seetõttu korraldustiim on kindlasti harjunud, et teatud aja tagant võib selline juhtum aset leida.
Korraldajatel on ürituse korraldamisega alati kulud, millest suurem osa kulub ürituse eelneval ajal. Seetõttu on korraldaja alati huvitatud, et sponorite ja kohaliku omavalitsuse toetuse ja osalustasudega saaks juba enne üritust kulusi katta. Kui üritus peaks force majeure ära jääma, siis korraldaja peab ikkagi kulusi katma.
Tänases intervjuus ütles peakorraldaja, et lööme tulud ja kulud kokku ning otsustame seejärel, kas sarnaselt mõne varasema korraga anname registreerunud osalejatele võimaluse järgmise aasta üritusest soodust saada. Mulle jääb kahjuks mulje, et Tartu Maratoni korraldustiimis on mingil kelgul nöör katki - hetkel räägime 2015. aasta maratonil osalejatele soodustuse andmisest (sedagi vaid esimeses voorus ehk kuni detsembrini), mitte tänastest kuludest ja tuludest.
Kuigi sponsorlepingud ning võimalikud riigi ja kohalikud toetused on saladus, kahtlen, et ürituse ärajäämisel korraldaja neid ei saa või peab tagasi midagi tagasi maksma. Seetõttu on korraldaja saanud nii eelregamise osalustasud kui toetused ja samas jäävad mitmed korralduskulud ürituse ärajäämisega ära.
Ükski selle aasta maratonile osaleja osalustasu tagasi ei saa, aga kui kompensatsiooniks ei pakuta järgmise aasta osalustasu soodustust, siis maratoni korraldusklubi võib 2015. aasta alguses avastada end olukorrast, kus mitmed osalejad jätavad otsustamise väga viimasele hetkele ehk suurt osa tänast, ligi 6500.- eelregistreeru raha, kaks kuud enne ürituse toimumist tõenäoliselt ei saada.
Kuulsin täna kella 13:00st Vikerraadiole antud intervjuud, kus tõdeti, et maratoni ei anna ilmastikuolude tõttu korraldada, ega ka asupaika ning kuupäeva muuta. Küsimusele, mis saab osalustasudest, ütles Kelk, et seda pole veel otsustatud.
Kui 1996. aasta välja arvata, siis taasiseseisvumise ajaloos on Tartu Maraton ära jäänud iga 4. aasta tagant. Selle seaduspärasuse järgi oli järgmine kord 2012. Õnneks maraton toimus nii 2012, kui ka 2013 tuli viimasel hetkel lumi maha ja üritus sai toimuda. Seetõttu korraldustiim on kindlasti harjunud, et teatud aja tagant võib selline juhtum aset leida.
Sport on risky business
Spordiürituste korraldamine, eriti kui need välitingimustes toimuvad, on alati seotud riskidega. Riskivad korraldajad, kes ei oska ilma ega muid korralduslikke raskusi ette näha, riskivad toetajad, kes ei saa kunagi 100% kindel olla, et üritus toimub ning riskivad ka huvilised, kes on registreerimistasu ette tasunud.Korraldajatel on ürituse korraldamisega alati kulud, millest suurem osa kulub ürituse eelneval ajal. Seetõttu on korraldaja alati huvitatud, et sponorite ja kohaliku omavalitsuse toetuse ja osalustasudega saaks juba enne üritust kulusi katta. Kui üritus peaks force majeure ära jääma, siis korraldaja peab ikkagi kulusi katma.
Tänases intervjuus ütles peakorraldaja, et lööme tulud ja kulud kokku ning otsustame seejärel, kas sarnaselt mõne varasema korraga anname registreerunud osalejatele võimaluse järgmise aasta üritusest soodust saada. Mulle jääb kahjuks mulje, et Tartu Maratoni korraldustiimis on mingil kelgul nöör katki - hetkel räägime 2015. aasta maratonil osalejatele soodustuse andmisest (sedagi vaid esimeses voorus ehk kuni detsembrini), mitte tänastest kuludest ja tuludest.
Kuigi sponsorlepingud ning võimalikud riigi ja kohalikud toetused on saladus, kahtlen, et ürituse ärajäämisel korraldaja neid ei saa või peab tagasi midagi tagasi maksma. Seetõttu on korraldaja saanud nii eelregamise osalustasud kui toetused ja samas jäävad mitmed korralduskulud ürituse ärajäämisega ära.
Ükski selle aasta maratonile osaleja osalustasu tagasi ei saa, aga kui kompensatsiooniks ei pakuta järgmise aasta osalustasu soodustust, siis maratoni korraldusklubi võib 2015. aasta alguses avastada end olukorrast, kus mitmed osalejad jätavad otsustamise väga viimasele hetkele ehk suurt osa tänast, ligi 6500.- eelregistreeru raha, kaks kuud enne ürituse toimumist tõenäoliselt ei saada.
